Vennaskond - Seitsmeteistaastased
текст песни

Me tuleme ühiselamust.
Võta vastu meid, õhtune tänav!
Uksel seljataga komandant
meie minekut pominal tänab.
Sajab.
Iga kohviku uksel on silt
'Vabu kohti ei ole...'
'Sole mio,' laulab taskus transistor.
Eh sole, sole!...
Sajab.
Vastutulijad meile annavad teed,
vihmavarjud kaares mööduvad.
Nad kardavad, et me neid lööme -
meie tunneme endid lööduna.
Sajab.
Pesukaupluse akna fotol
ilus naine on kombinees.
Meeleoludest käime läbi
nagu lombiveest.
Sajab.
Keda armastame? Keda vihkame?
Kes armastab meid? Kes vihkab?
Roheline 'Foto' ja punane 'Juuksur'
meid jälgivad läbi vihma.
Sajab.
Jäävad tänavad tühjaks. Märg. Külm.
Kaua kestavad selliseed ilmad?
Endaehitatud majal üht akent näen
nagu siniseks löödud silma.